Radoonioht ja selle ennetamine
Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mis võib koguneda hoonete siseruumidesse ja kujutada tõsist terviseriski. Eestis on mitmeid piirkondi, kus radoonitase on kõrge. Kuna pikaajaline kokkupuude radooniga suurendab kopsuvähi riski, on oluline mõista selle levikut ning rakendada sobivaid ehituslikke lahendusi radooni sisenemise vältimiseks.
Mis on radoon?
Radoon on looduslikku päritolu radioaktiivne gaas, mis tekib pinnases sisalduva uraani lagunemisel. Eestis on radoonioht suurem piirkondades, kus leidub uraanirikkaid kivimeid: Põhja-Eestis diktüoneemaargilliit ning Lõuna-Eestis graniidirikas moreen. Radooni liikumist pinnases soodustavad karst, lõhed, pinnase poorsus ning hoonete ümbruses mittekülmuv pinnas.
Kõrgema radooniriskiga piirkonnad on Harjumaa, Raplamaa ja Lääne-Virumaa.
Siseruumidesse jõuab radoon läbi pragude ja avade vundamendis ja põrandas, kuna hoone sisemine õhurõhk on maapinna suhtes madalam. Kuna radoon on õhust 8 korda raskem, koguneb see eelkõige keldritesse ja esimese korruse põrandatasemele.
Radoon on lõhnatu, värvitu ja maitsetu – selle olemasolu saab tuvastada ainult spetsiaalsete radoonimõõtmisseadmetega. Mõõtmisi tehakse nii pinnases kui ka siseruumides ning tulemused sõltuvad lisaks pinnase radoonitasemele ka hoone ehituskvaliteedist.
Radooni satub inimese organismi hingamisteede kaudu ning see on hinnanguliselt seotud umbes 10% kopsuvähi juhtumitest – Eestis tähendab see aastas 70–100 haigusjuhtu.
Radooninormid ja ohupiirkonnad
Ainus dokument, mis sätestab radoonisisalduse piirväärtused pinnases ja hoone siseõhus, on EVS standard „Radooniohutu hoone projekteerimine“. Tegemist on soovitusliku juhendiga, mis ei ole seadusest tulenev kohustus.
Seetõttu on oluline radooniriski ennetamine enne ehituse algust:
- Kontrolli Eesti Geoloogiakeskuse radooniriski kaarti.
- Kui krunt asub kõrge riskiga piirkonnas, telli radoonimõõtmised juba planeerimisfaasis.
Radoon pinnaseõhus ja pinnase liigitus
Pinnaseõhus sisalduva radooni alusel jaotatakse pinnas nelja kategooriasse:
- madal tase
- keskmine tase
- kõrge tase
- väga kõrge tase
Kui pinnase radoonisisaldus ületab 50 kBq/m³, tuleb rakendada lisameetmeid hoone kaitsmiseks.
Kergkruus ja hoonealuse pinnase ventileerimine radoonikaitseks
Üks kõige tõhusamaid ja samas lihtsamaid radoonitõkke lahendusi on hoonealuse pinnase ventileerimine. Selleks paigaldatakse ventilatsioonitorustik vundamendi alla ning kaetakse õhulise kergkruusaga (fraktsioon 10-20 mm). Ventilatsioonitorud ühendatakse vertikaalse püstikuga, mis suunab radoonigaasi hoonest välja.
Kergkruusa sõmer ja õhuline struktuur tagab, et nii niiskus kui ka gaasid pääsevad tõhusalt liikuma ning eemalduma. Lisaks toimib kergkruus ka soojustusmaterjalina – selle soojusjuhtivus on ligikaudu 0,1 W/mK.
Näide: 150 m² suuruse hoonealuse pinna katmiseks 40-50 cm kihiga kulub ligikaudu 75 m³ kergkruusa (ehk üks koorem).
Alternatiivsed lahendused väiksematele vundamentidele
Väiksemates hoonetes võib kasutada ka reguleeritavaid ventilatsiooniklappe, mis paigaldatakse soklisse vastaskülgedele. See aitab tagada õhu liikumise hoonealuses kihis.
Radoonikindel ja veelgi soojapidavam põrand
Veel parema soojapidavuse ja radoonikaitse saavutamiseks:
- kaetakse kergkruus Jackofoam plaatidega
- kasutatakse kõrge radooniriskiga piirkondades radoonikilet, mis paigaldatakse soojustuse ja betooni vahele
Oluline on, et radoonikile:
- oleks korrektselt paigaldatud vastavalt tootja juhistele
- oleks vigastusteta, eriti läbi seinte, torude ja vuugikohtade
Olemasolevate hoonete radoonikaitse
Kui radoonitase on kõrge juba olemasolevas hoones, saab seda vähendada:
- rajades maja ümber radoonivöö või radoonikaevud
- kasutades kergkruusa kui hästi ventileeruvat täitematerjali, mis soodustab gaaside eemaldumist